Elva spordisangarid

Foto: Kayvo Kroon

Elvast on sirgunud mitmed kuulsad Eesti sportlased. Esmalt toome teieni mõned talialade sportlased, kes on spordimaastikul suuri tegusid teinud.

Kristjan Ilves

Kristjan Ilves on Elvast sirgunud kahevõistleja ja suusahüppaja. Oma sporditeed alustas ta 2000. aastal isa Andrus Ilvese juhendamisel. Ilves on võistelnud olümpiamängudel Sotšis ja PyeongChangis. Kristjan Ilves on võitnud juunioride MM-il 2013, 2015 ja 2016 sprindis pronksi. Kristjan Ilves on pälvinud SA Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu noore sportlase preemia (2010).

Eveli Saue

Eveli Saue alustas laskesuusatamisega 2001. aastal. Ta on pärit Kärdlast, kuid lõpetas Nõo Reaalgümnaasiumi ning tänasel päeval elab ja tegutseb perega Elvas. Laskesuusatamisega on Eveli kaks korda taliolümpial võistelnud ning mitmel korral pälvinud koha maailmameistrivõistlustel esikahekümnes. Maailmakarika etappidel on ta sõitnud end mitmeid kordi esikümnesse. Torino olümpiamängude avatseremoonial kandis Eveli Saue Eesti lippu. Lisaks laskesuusatamisele on Eveli aktiivselt tegelenud ka orienteerumisega, kus ta on ühtlasi pälvinud mitmeid auhinnalisi kohti.

Priit Viks

Priit Viks on Elvast sirgunud endine Eesti laskesuusataja. Viks esindas Elva Suusaklubi treenerite Heiki Mäesalu ja Rein Pedaja juhendamisel. Laskesuusatamisega tegeles Priit aktiivselt juba alates 1994. aastast. Tema parimaks tulemuseks oli Vancouveri Olümpiamängudel saavutatud 20. koht. Tänase päevani elab ja tegutseb Priit aktiivselt Elvas ning Otepääl spordi ja turismivaldkonnas.

Roland Lessing

Roland Lessing on endine Eesti laskesuusataja, kes alustas oma treeninguid 1986. aastal Elva Suusaklubis treener Rein Pedaja õpilasena. Lessing on osalenud taliolümpiamängudel nii Salt Lake Citys, Torinos, Vancouveris, Sotšis kui ka PyeongChangis. Roland Lessing on kuulunud Eesti laskesuusakoondisesse aastatel 2002 – 2019. Lessing kandis 2010. aastal Vancouveri taliolümpia avatseremoonial Eesti lippu.

Indrek Tobreluts

Indrek Tobreluts on sündinud 5. aprillil 1976. aastal Tartus. Indrek Tobreluts on Eesti laskesuusatamise treener ja endine laskesuusataja. Korduvalt Elva ja Tartumaa aasta parimaks sportlaseks valitud Tobreluts on osalenud viitel olümpiamängudel. Sotši olümpiamängude avatseremoonial oli ta Eesti lipu kandjaks. Tobreluts esindas Elva Suusaklubi, tema treeneriteks olid Rein Pedaja, Anatoli Hovantsev ja Jüri Käen.

2016. aastal sai Indrek Tobreluts Eesti laskesuusatamise koondise lasketreeneriks ja 2018. aastal koondise peatreeneriks.

Ago Markvardt

Ago Markvardt on endine kahevõistleja, kes sündis Elvas 11. augustil 1969. aastal. Sportimist alustas Markvardt 1978. aastal. Elvas oli tema juhendajaks Tõnu Haljand ning 1988. aastal omistati talle meistersportlase nimetus. Markvardt on osalenud ja väga häid tulemusi saavutanud kolmedel taliolümpiamängudel, lisaks maailmameistrivõistlustel, juunioride maailmameistrivõistlustel ja Eesti meistrivõistlustel.

Rein Pedaja

Rein Pedaja on sündinud 23. mail 1952. aastal. Suusatamise juurde sattus Pedaja 1967. aastal, kui astus Elva kooli spordiklassi. Jõgeva rajooni meistrina alustas ta treenimist legendaarse laskesuusataja Heino Mäesalu käe all. See päädis Eesti meistrivõistluste neljakordse meistrikarikaga.

Edasi viis elu Pedaja Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonda. Viimasel kursusel tuli talle pakkumine Elvast, kus oli värskelt vabanenud suusatreenerikoht. «1980. aastal, kui ma Elvasse tagasi tulin, oli tavaline päev selline, et kõigepealt tegime suusarajad ja siis algas trenn. Iga päev oli sisustatud,» meenutas ta.

Elvat peab teenekas suusatreener heaks spordilinnaks, sest siin on korralikud suusarajad, linn toetab sporti ja üsna lähedal asub talispordikeskus Otepää, kus Pedaja käis vanemate õpilastega treenimas.

Suusatreener Rein Pedaja on spordi fenomen. Tema õpilaste hulka kuulub viis olümpial osalenud sportlast. Indrek Tobreluts ja Roland Lessing on Eestis neist tuntumad laskesuusatajad, keda ei ühenda aga ainult head tulemused spordimaailmas, vaid ka see, et nad mõlemad on treeninud Elvas just Rein Pedaja käe all.

Tõnu Haljand

Tõnu Haljand sündis 1. juulil 1945. aastal Tallinnas. Haljand oli Eesti ja Nõukogude Liidu suusahüppaja, kahevõistleja ja treener. Aastatel 1965–1976 sai ta Eesti NSV meistrivõistlustel kahevõistluses viis kulda ja neli pronksi ning suusahüpetes kaks kulda ja kaks hõbedat. Samuti osales aastatel 1966–1975 Tõnu Haljand Nõukogude Liidu meistrivõistlustel kahevõistluses, kus võitis ühe kulla, ühe hõbeda ja kaks pronksi.

1979-1997 oli ta treener Elva spordikoolis. Haljand oli Ago Markvardti esimene juhendaja. Lisaks kuulusid Haljandi õpilaste hulka Janno Perv, Toomas ja Andrus Ilves, Rain Pärn jt. Andrus Ilvesest sai Haljandi töö jätkaja Elvas. Ühest Tõnu Haljandi andekast kahevõistlusega tegelenud ja sel alal kõrgeid kohti võitnud Elva noormehest, Tarmo Kikerpillist, on saanud Eesti tipptegijaid korvpallis. Haljand on meenutanud, kuidas Venemaal olla tema käest korduvalt küsitud: “Mis koht see Elva on, kust tulevad nii edukad kahevõistlejad?”. Elvas on olnud alati sporti! 2001. aasta jaanuaris avati Tõnu Haljandi mälestusvõistlustega Elva uus suusahüppemägi.

Heino Mäesalu

Heino Mäesalu on sündinud 19. juulil 1934. aastal. Mäesalu tegeles noorena keskmaajooksuga, milles kuulus Eesti paremikku. Laskesuusatamisega tutvus ta 1961. aastal, kui esimesed laskesuusatamise püssid Eestisse jõudsid. 1962. aastal osales Mäesalu NSV Liidu talispartakiaadil ja samal aastal tuli esimest korda Eesti meistriks. Treeneritööd alustas Mäesalu 1965. aastal. Tema esimesed nimekamad õpilased olid Mati Paavo, Agu Lamp, Mati Martin ja Rein Pedaja. 1968. aastal tulid Lamp, Martin ja Paavo teatevõistluses NSV Liidu meistriks. Aastatel 1968–1992 oli Mäesalu Eesti laskesuusatamise koondise peatreener.

1958-1993 töötas Heino Mäesalu Elva spordikoolis suusatreenerina, olles ka Eesti laskesuusatamise koondise treener. Tema õpilastest on nimekamad Rein Pedaja, Matti Paavo, Agu Lamp, Indrek Tobreluts, Roland Lessing.

Laskesuusatamise kauaaegse juhi Kalju Valguse sõnul oli Elva SPKO tänu tugevale konkurentsivõimele? spordikoolide seas üks tugevamaid NSV Liidus. „Laskesuusatamise järjepidevus võimaldab oskusi ja teadmisi edasi viia noorematele, Heinol oli seal mängida tähtis roll. Andes teadmisi edasi, arendama tänast treeningmudelit,” lisas Valgus. Mäesalu on pälvinud Eesti Maaspordi Liidu Jõud teenetemärgi.